Kalaallit Nunaat namminiilivippoq ulloq 14. september 1946

Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa oqallisaaleruttorpoq. Saqqummiussassarali una annikitsuaraararsuarmik saqqummiunneqarnikuuvoq.

Tassami Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa septemberip 14.-ni 1946 aalajangiunneqarpoq.

Ulloq 12. juni 1946 danskit naalakkersuisui aalajangerput Savalimmiuni qinersisartut ulloq 15. september 1946 taasitinneqassasut, taasinermilu apeqqutit marluusut arlaat ataaseq akisinnaassagaat. Apeqqutigineqartut tassaapput “Danskit tunngaviusumik inatsisissatut siunnersuutaat atuutilersikkumaviuk?” kiisalu “Danmarkip Savalimmiullu avissaarnissaat kissaatigaajuk?”

Taasineq pivoq 14. september, taasisullu 51 %-ii namminersulerumallutik taasipput.

Maanna qinersisut piumasaat pisussanngorpoq.

Tamannali Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarpa? Danmarkip Savalimmiullu akunnerminni isumagisassariinnanngilaat?

Tamanna qanorpiaq sunniuteqartussaanersoq erseqqissarumallugu taasititsinermi pineqartut tunuliaqutaat erseqqissarneqartariaqarpoq.

Danmark suminngaanniinuna avissaartussanngortoq?

Danmark suunersoq tamatta nalunngilarput. Danmark tassaavoq kunngeqarfik Vesterhavetip Østersøenillu akornanniittoq, killeqarfialu Tysklandimut killeqarfiulluni.

Ukiuni untritilippassuarni Danmarki Norgelu kunngeqarfiup ataatsip ataaniissimapput. Naalagaaffiit taakku marluk naalagaaffeqatigiilerlutik siullermik 1380-imi personalunion pilersippaat, 1450-imilu realunioninngornissamik isumaqatigiissusiorlutik atsioqatigiipput. Naalagaaffiit akornanni attaveqatigiinneq naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit aalajangiunneqarpoq. Isumaqatigiissut taamaattoq naalagaaffiit isumaqatigiillutik atuukkunnaarsitsinissaat tikillugu atuuttussaavoq. Isumaqatigiissummi aalajangiunneqarpoq naalagaaffiit naleqqatigiiffaarillutik inissisimassasut. Naalagaaffiup aappaata iluani pissutsit aappaanit akuleruffigineqassanngilluinnarput. Naalagaaffiit tamarmik namminerisaminnik tunngaviusumik inatsiseqarput, namminerlu naalakkersuisoqarlutik. Isumaqatigiissummi aamma naalagaaffinnut allanut attaveqarnerup qanoq ingerlanneqarnissaa aalajangiunneqarpoq. Tamatumuunakkut aamma naalagaaffiit taakku marluk naleqqatigiipput. Nunanut allanut tunngasunik aalajangigassaqaraangat Danmarkip Norgellu naalakkersuisui tamarmik isumaqatigiittussaapput. Tamanna ingammik sorsunnermi pingaaruteqarpoq.

Sorsunneq navianartuaannarpoq, kialuunniit sorsunnerup qanoq naanissaa oqaatigisinnaanngilaa. 1814-imi Danmarkip Norgillu naalagaaffeqatigiinnerat ingerlanerliorpoq. 1450-imi isumaqatigiissusiornermi Naalagaaffeqatigiit taaguutissaat aalajangiunneqarnikuunngimmat pisortatigoortumik taaguuteqanngilaq, taamaattorli inuit “Danskit statiinik” taagorpaat. Naalagaaffeqatigiit kunngiata kaasari Napoleon tatigaa, taamaammallu 1807-imi Storbritannien sorsunniarlugu nalunaaruteqarpoq, kingornalu 1813-imi ukiakkut Sverige, Prøjsen, Ruslandilu aamma sorsulerlugit. 1813-imi oktobarip 21.-ni Napoleon Leipzigimi sorsuunnermi ajorsarpoq, Frankrigimullu qimaalluni. Russit svenskillu sakkutuui Danskit statiisa kujammut killeqarfiat saassuppaat, ajugaallutillu. Kunngip saassussisut ingerlaannaq eqqisseqatigiumallugit saaffigai, nunassaannillu tuniumallugit neqeroorfigalugit. Taamaammat ulloq 14. januar 1814 Norge Sverigemut tunniunneqarpoq. Taamaakkaluartorli Sverigep Norge tamaat pinngilaa. Norgep nunataata 84%-ia Norgep kunngiata tigummiinnarpaa, taamaattorli inuisa 95%-ii annaallugit. Taamaasilluni Norgep kunngeqarfiani sinneruttut tassaalerput Kalaallit Nunaat, Savalimmiut Islandilu - nunallu taakku pisoq taanna tikillugu norskit naalagaaffianni tamakkiisumik ilaasortaasimapput. Norgep naalagaaffianiiginnartut inatsisitigut pisinnaatitaaffii allanngortinneqanngillat. 1814 tikillugu 1450-imi isumaqatigiissusiaq malillugu Norge Danmarkilu naalagaaffeqatigiissimapput, naalagaaffeqatigiinnerlu isumaqatigiissut taanna malillugu ingerlaqqiinnarpoq. Maannali aporfeqalerput, inui imminnut norskinik taagorsinnaajunnaarput, kunngilu Norgemi kunngiunerarsinnaajunnaarluni. Sverigelu eqqisseqatigiinnissamik isumaqatigiissut malillugu Norgep naalagaaffiata 16%-ia Sverigemut tunniunneqartoq pisortatigoortumik Norgemik taaneqartussanngorpoq. Taamaammat oqarsinnaavugut Norgep naalagaaffiginikuusaata 84%-ia maanna allamik ateqalertariaqalersoq. Taaguutissatut piukkunnarsinnaavoq Vestrig. Tassami Europami naalagaaffiit kippasinnersaraat. Tamaanimiut vestrigimiunik taasinnaavavut, soorluttaaq Østrigimi najugallit østrigimiunik taasarivut.

Vestrigimiut danskit norskillu assigalugit ukioq 1814 tikillugu nammineq naalakkersuisoqarnissamut pisinnaatitaasimapput, tamannalu suli atuuppoq. Pisinnaatitaaffilli tamanna atorunnaarsinneqarallarpoq. Danskit norskillu 1661-imi kunngip kisermaassilluni naalakkersuinissaanut akuersisimapput, taamaammallu kunngi Norgep Danmarkillu naalagaaffiini naalakkersuisutut atuuffeqarpoq. 1814-ip kingorna kunngiunera ingerlaqqiinnarpoq, maannalu Vestrigimi Danmarkimilu kunngiulerpoq, tamaanilu naalakkersuisuunini attatiinnarlugu.

Kalaallit kunngip 1661-imi kisermaassilluni naalakkersuilernissaanut akuerseqataasimanngillat. Naalagaaffik Norge angeqigami, naalagaaffiullu immikkoortui ungasinnerusut kingusinnerusukkut aatsaat ilanngunneqarnikuullutik. Islandimiut savalimmiormiullu aatsaat 1662-imi pisortatigoortumik Norgep tunngaviusumik inatsisaannut ilanngunneqarput. Inuiaqatigiit saamit tamarmik ataatsikkut pinnatik tulleriiaarlutik kristumiussusermik ilassinnittullu oqaluffimmi ilaasortanngortarput, kunngilu oqaluffimmi ivertitaanikuullunilu oqaluffimmi siuttuuvoq.

Kunngi isumaqarsimanngilaq Kalaallit Nunaannut umiarsuaqartarnissaanut akisussaasuulluni, taamaattorli 1721-mi kunngip kisermaassilluni naalakkersuilerneranit ukiut 60-it qaangiuttullu nalunaajaajartortitaq Norgeminngaanneersoq Kalaallit Nunaannut tikippoq, kalaallillu kristumiussusermik ilassinnittut kuillugit kunngip oqaluffianut ilaasortanngortittarlugit. Sivitsunngitsoq kalaallit tamarmik Norgep kunngianut naalattaajumallutik akuersisimalerput.

1933-mi Haagimi inuiaat tamat akornanni eqqartuussiviup Kalaallit Nunaat, Savalimmiut, Islandilu 1814-imi Norgep naalagaaffianut ilaasortaasutut eqqartuuppai. Norgep tunngaviusumik inatsisaa naalagaaffimmut tamarmut atuuppoq, taamaammallu 1814-ip siorna kingornalu aamma Kalaallit Nunaannut, Savalimmiunut, Islandimullu atuulluni.

Ulloq 22. marts 1848 Danmarkip Vestrigillu kunngiat nalunaarpoq kisermaassilluni naalakkersuisutut pissaaneqarnini innuttaminit pissarsiarisimasani atorunnaarsikkumallugu. Kisimiilluni naalakkersuiumajunnaarpoq, maanna angutit inuiannit qinigaasimasut aalajangiussaasa naammassineqarnissaat ingerlanniarpaa, taakkua aalajangiussaat atsiuinnartarlugit.

Taamaasillutik danskit vestrigermiullu pissaaneq 1661-imi kunngimut tunniussimasartik tigoqqippaat. Naalagaaffeqatigiinnermi isumaqatigiissut malillugu naalagaaffiit tamarmik immikkut naalakkersuisoqarnissaat tassanngaannaq atuutileqqippoq. Naalagaaffeqatigiinni naalagaaffiit marluusut tamarmik immikkut naalakkersuisoqalertussanngorput, naleqquttumillu tunngaviusumik inatsiseqalertussanngorlutik.

Kunngip ingerlaannaq danskit naalakkersuisussai ivertippai, peqqussutiminik naammassinnittussanngortillugit. Naalakkersuisut kunngip peqqussutai ingerlaannaq danskinut ingerlateqqippaat, taakkulu erniinnaq tunngaviusumik inatsisiliortussanik pilersitsipput, tunngaviusumillu inatsisitaarlutik 1661-imi tunngaviusumik inatsisiliaq atorunnaarsillugu.

Danskit naalakkersuisoriligaasa kunngip ivertissimasaasa nalunngilluinnarpaat Vestrig naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malillugit Danmark naleqqatigigaat, taamaammallu Danmark assigalugu nunaqavissunik nammineq naalakkersuisoqartussaallutik. Naalakkersuisunngortut kunngip peqqussutaa malillugu Vestrigimiut inatsisiliortussanik ivertitsisussaapput, naleqquttumik tunngaviusumik inatsisiliortussanik. Tamannali danskit naalakkersuisuisa kalaallinut, savalimmiormiunut islandimiunullu nalunaarutiginngilaat. Danskit naalakkersuisui islandimiunit uteriiffigineqarlutik islandimiut inuit qinigaannik inatsisartoqalernissaat akuersaarpaat, islandimiulli inatsisartortaavisa Danmarkip tunngaviusumik inatsisaasa Islandimi aamma tunngaviusumik inatsisinngortinnissaanut taamaallaat aalajangeeqataasinnaanngortillugit. Kalaallit savalimmiormiullu inatsisiliortussat katerinnissaannut tamatumunnga peqataasinnaatitaanngillat. Ataatsimiigiartut Islandip nammineq naalakkersuisoqalernissaa piumasarimmassuk danskit naalakkersuisuisa sinniisuata katerinneq unitsippaa, tamanna pivoq ulloq 9. august 1851, pineranilu danskit sakkutuui kateriffiup silataani paarsipput, kikkulluunniit danskit naalakkersuisuinut naalakkumanngitsut tigusarineqarnissaannut piareersimallutik. Taamaaliornikkut naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii toqqaannartumik unioqqutippaat, Danmark naalagaaffiup Vestrigip ilumini aalajangigassaanut atatillugu akulerussinnaatitaannginnami.

Soorluuna danskit naalakkersuisuisa naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii atorunnaarsinniarpasikkaat. Ilaatigut Island Savalimmiullu Danmarkip naalagaaffianut ilanngunnialeraluarpaat, danskit tunngaviusumik inatsisaat tamaani aamma atuutilersinniarlugu, Kalaallit Nunaat ilanngunnagu. Pilersaarulli taanna Savalimmiuni allaat iluatsinngitsoorpoq. Tassunga pissutaavoq Vestrigip tunngaviusumik inatsisaa tassaammat 1661-imi atuutilersimasoq. Tunngaviusumik inatsit tamanna malillugu kunngi nalinginnaasumik inatsisiliortutut inissisimavoq, taamaattorli tunngaviusumik inatsimmik nutaamik atuutilersitsisinnaanani. Tamanna pissutaalluni danskit oqartussaasuisa tunngaviusumik inatsisitaap atuutilersimanera nalunaarutigimmassuk inatsisitut nalinginnaasutut Vestrigip tunngaviusumik inatsisaani tunngaveqartutut nalunaarutigisariaqarpaat. Taamaammat danskit tunngaviusumik inatsisaani aalajangersukkat Vestrigip tunngaviusumik inatsisaanik assortuisut Vestrigimi atuutinngillat. Taamaammallu aamma Vestrigip inatsisartuisa qaquguluunniit danskit tunngaviusumik inatsisaat atuukkunnaarsissinnaavaat.

1918-imi Island Vestrigiminngaanniit anivoq, tamatumalu kingorna Vestrig tassaalerput Kalaallit Nunaat Savalimmiullu. Vestrigip inatsisitigut nunat tamat akornanni inissisimanerat suli allanngorsimanngilaq. Naalagaaffeqatigiinnissamut isumaqatigiissut unionstraktaten malillugu Vestrig Danmarkilu naleqqatigiipput, naalakkersuisoqarnissamullu pisussaatitaallutik, naalagaaffiup iluani pissutsinik tamanik ingerlatsisussaasumik, soorluttaaq danskit naalakkersuisui Danmarkimi taama atugaqartut.

Ajornartorsiut pingaarneq tassaavoq danskit naalakkersuisuisa 1918-ip kingorna Vestrigimut atatillugu naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malinngimmassuk. Naalagaaffiup Vestrigip iluani pissutsinut akuleruttuarsinnarput. Kunngip 1848-mi marstip 22.-ni nalunaarutigisimasaa suli vestrigimiunut apuutinngilaat - 1848-mi kunngip nalunaarutigisimagaluarpaa vestrigimiut Vestrigimi tamakkiisumik oqartussaassuseqartut, namminnerlu naalakkersuisussaminnik toqqaassasut, naalagaaffitsik sinnerlugu danskit naalakkersuisuinik isumaqatiginninniartartussanik. Ilaatigut danskit naalakkersuisuisa vestrigimiut innuttaanik kinaassusersiorput, sumi inuunngorsimanerat tunngavigalugu akissaasersuillutik.


Savalimmiormiut danskit rigsdagianni sinniisussaminnik qinersisinnaatikkamikkit naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinik unioqqutitsipput. Vestrigimiut Kalaallit Nunaanniittut danskit inatsisartuini sinniisussaminnik periarfissinnginnamikkit naalagaaffiup innuttaminut pisussaaffii eqqorneruaat. Tassami naalagaaffiup aappaa aappaata iluani pissutsinut akuleruteqqusaannginnami. Taamaammat danskit naalakkersuisui peqquneqaratik vestrigimiut Danmarkip iluani pissutsinut akuleruttussanik sinniisoqalersitsisussaanngikkaluarput.

Vestrigimiut Savalimmiuniittut kisimik Vestrigimi qinersisinnaatitaanerat innuttaasut taasitinneqarneranni kinguneqartussanngorpoq.

Soqutiginartoq uaniippoq: Taasinermi apeqqutigineqartoq “Danmarkip Savalimmiullu avissaarnissaat kissaatigaajuk?” qanorpiaruna isumaqartoq?

Taasinermi avissaarnissamik taasisut amerlanerussuteqassagaluarpata Danmark Savalimmiullu avissaartussanngornerat erseqqilluinnarpoq.

Kalaallit Nunaammi?

Vestrigimiut Savalimmiuni najugaqartut Savalimmiut Kalaallillu Nunaata avissaarnissaat taasissutiginerpaat?

Tamanna akissutisiumallugu erseqqissarneqartariaqarpoq Kalaallit Nunaat Danmarkimut ilaanersoq ilaannginnersorluunniit.

Kalaallit Nunaat 1946-mi Danmarkip naalagaaffianut ilaasutut oqaatigineqarsinnaappat, taava Danmarkimut ilanngunnera ullulerneqarsinnaasariaqarpoq. Ulloq taanna 1814-ip kingorna pisimasariaqarpoq, tassami Kielimi eqqisseqatigiinnissamik isumaqatigiissummi oqaatigineqanngilaq Vestrigip ilaa Danmarkip naalagaaffianut ilannguttoq. Kalaallit Nunaat 1261-imi Norgep naalagaaffianut ilannguttoq nalunanngilaq, taamaammallu Savalimmiut Kalaallillu Nunaat taamanili naalagaaffimmi tassani ilaasortaaqatigiissimasut, ukiuni 645-mi. Ukiumi 1380-imi Danmarkip kunngiata Norgemi kunngip pissaanera kingornummagu Kalaallit Nunaat Norgep naalagaaffiani tamakkiisumik ilaasortaavoq, soorluttaaq Savalimmiut taama inissisimasut. 1814-imi Norgep kunngiata Sverige eqqisseqatigiumallugu nunap ilaanik tunimmagu Vestrigip nunatai tigummiinnarpai. Danskit statii naalagaaffeqatigiiunertik attatiinnarpaat, naalagaaffeqatigiinnilu ilaasortaapput Vestrig aammalu Danmark. Naalagaaffeqatigiit iluanni naalagaaffiit killigititai allanngortinneqassagaangata tamanna naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malillugit pisussaavoq, naalagaaffiit immikkut naalakkersuisuisa isumaqatigiillutik aalajangersaanerisigut. Taamaaliorneq assersuutigalugu USA-mi Tysklandimilu takussaasarpoq.

1848-lli kingorna Vestrigimi naalakkersuisoqalernissaa danskit naalakkersuisuisa pinngitsoortissimavaat. Naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinik unioqqutitsineq tamanna pissutaalluni Danmarkip Vestrigillu akornanni killiliussat allanngortinneqarsinnaanngillat, taamaammallu Kalaallit Nunaat Danmarkip naalagaaffianut ilanngunneqarsinnaasimanani.

Taamaammat oqarsinnaavugut danskit naalakkersuisui ulloq 12. juni 1946 Vestrigimi Danmarkimit avissaarnissaq pillugu taasititsisoqarnissaa aalajangiummassuk Kalaallit Nunaat Danmarkimut ilaanani Vestrigimut ilaasoq. Vestrigimiut Savalimmiuniittut Danmarkimit avissaarumallutik taasinermi angeramik vestrigimiut Kalaallit Nunaanniittut naalagaaffeqatigiinnarumallugit taasipput, oqarsinnaavugullu Kalaallit Nunaat Vestrigimi pingaaruteqaqisoq. Tassami vestrigimiut 53%-ii Kalaallit Nunaanni najugaqaramik.

Danskit naalakkersuisuisa vestrigimiut amerlanersai, tassa Kalaallit Nunaanni najugaqartut, Vestrigimi inatsisartuni sinniisussaqartinngimmassuk naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinik unioqqutitsipput. Aammattaaq naalagaaffiup atorunnaarsinneqarnissaa Danmarkillu naalagaaffianut ilanngunneqarnissaa pillugu taasinermi taasisinnaatitaannginnerat unioqqutitsineruvoq. Taasititsinermimi apeqqummi siullermi tamanna pineqarpoq. Aamma Kalaallit Nunaanni najugaqartut Danmarkilu naalakkersuisoqatigiinnissamik isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnissaa pillugu isummersinnaatitaannginnerat unioqqutitsineruvoq. Tamanna taasinermi apeqqutit aappaanni sammineqarpoq.

Unioqqutitsinerit tamakku vestrigimiut akisussaaffiginngilaat, danskinuku naalakkersuisuisa akisussaaffiat. Vestrigimiut Savalimmiuniittut kisimik taasisinnaatitaanerat danskit naalakkersuisuisa unioqqutitsillutik naalagaaffiup iluani pissutsinut akulerunneratigut aaqqissuunneqarpoq.

Taamaammat 1946-mi Danmark Vestrigilu naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit nutaamik isumaqatigiissuteqarput. Vestrigimiut taasisinnaatitaasortai naalagaaffeqatigiinnermik isumaqatigiissut atorunnaarsikkumallugu taasigunik naalagaaffeqatigiinneq atorunnaarsinneqartussanngorpoq.

Isumaqatigiissut tamanna naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit pimmat Danmarkimut Vestrigimullu atuuppoq. Naalagaaffiit pineqartut naalakkersuisuisa isumaqatigiinnerisigut aatsaat isumaqatigiissut atorunnaarsinneqartussaavoq. Tassa imaappoq innuttanut pisussaaffiit malillugit Danmarkip septembarip 14-ata kingorna Vestrigip namminersulernera akueriinnartussaavaat. Kalaallit Nunaat Savalimmiullu peqatigiillutik naalakkersuisussaminik pilersitsisussanngorput, taakkulu Danmarkip naalakkersuisui ataatsimeeqatigalugit naalagaaffeqatigiinnermik isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarnissaa isumaqatigiissutigisussaavaat, naalagaaffiillu Danmark Vestrigilu immikkoorlutik suleqatigiilernissaannut isumaqatigiissusiortussanngorlutik.

Innuttaasut 1946-mi septembarip 14.-ni taasinermi vestrigimiut taasisinnaatitaasut amerlaneri danskit naalagaaffiannit avissaarlutik namminersulernissaq akueraat.

Tamatuma kingorna naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit isumaqatigiissut tamanna danskit naalakkersuisuisa eqquutsinngilaat. Tassunga ilanngullugu danskit naalakkersuisuisa 1450-imi isumaqatigiissut unioqqutillugu naalagaaffiup aappaata iluani pissutsit akuleruffigaat. Allaammi sakkutuulersuullugu Vestrigimi inatsisartunut ilaasortassatut qinigaasimasutuannguit pinngitsaalillugit angerlartippaat. Taamaaliornerminnunngooq pissutigaat Vestrigimi innuttaasut naalagaaffimminni naalakkersuisussanik pilersitsiniaramik, vestrigimiullu taamaaliornissaminnut pisussaatitaagaluarput.

Danmarkimi ministeriuneq Knud Kristensen ingerlaannaq nalunaarpoq innuttaasunik taasititsineq soorunami ataqqineqartussaasoq, naalagaaffiillu avissaartinneqarnissaannut isumaqatiginninniarnerit ataqqeqatigiinnikkut ingerlanneqartussaasut. Ullulli sisamat qaangiummata ministeriunerup atorfilittaasa peqqusersusaarlutik ministeriuneq allatut isumaqalersippaat. Isummani naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii inatsisillu tunngaviusut malillugit pisussaagaluaq iperarlugu savalimmiormiut lagtingiat avissaartippaa. Atorfilittat sunniinerisigut ministeriunerup savalimmiormiut lagtingiat sakkutuulersuullugu sioorasaarlugit avissaartippai. Lagting avissaarumarpasinngimmat sakkutuut umiarsuaat Savalimmiunukartinneqarpoq, inatsisartullu naalanngittut parnaarunneqarnissamik sioorasaarneqarlutik. Savalimmiormiunngooq ajortuliaat tassa ministeriunerup isummernera siulleq isumaqatigigamikku. Taamaasilluni 1851-imi augustin 9.-ni Islandimi pisoq 1946-mi septembarip 24.-ni Savalimmiuni pivoq.

Taamaasillutik ulloq 14. septembari 1946 Vestrig (Kalaallit Nunaat Savalimmiullu) Danmarkip akuersineragut aalajangerput naalagaaffeqatigiinneq 1450-imi pilersinneqartoq atorunnaarsinniarlugu. namminersorlutillu naalagaaffinngorniarlutik. Aalajangerneq innuttaasunik taasititsinikkut pivoq, danskit naalakkersuisuisa taasititsinerisigut. Taasititsineq danskit partiivisa isummerfigereerlugu akuersineratigut pivoq.

Aallaqqaammut Vestrigimiut aalajangiussaat naalakkersuisunit akuerineqarpoq, kingornali allamik isumaqalerput.

Apeqqutigissallugu soqutiginarpoq una: danskit naalakkersuisui nammineq taasititseriarlutik taasinerup inernera ukiuni 72-it ingerlanerini suli piviusunngortinnginnamikku tamanna naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinik unioqqutitsinerua?

Aap, qularutissaanngilaq.

Innuttaasunik taasititsineq naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit pivoq. Naalagaaffiit pineqartut marluk unioninngorumallutik isumaqatigiinnikuupput. Naalagaaffiup aappaata aappi neqeroorfigaa innuttaasut taasigunik amerlanerussuteqartut piumassappata naalagaaffeqatigiinnermit anisinnaasoq. Piumasaqaataat piviusunngormat naalagaaffik neqerooruteqartoq naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit pisussaatitaavoq neriorsuutini eqquutsissallugu. Naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii pisoqalisoorlutik atorunnaarneq ajorput. 1946-mi neriorsuutigineqartoq 2018-imi suli atuuppoq, 1946-mi juunip 12.-ni atulersinneqarnermisulli atuutsigaaq.

Neriorsuummi Savalimmiunuinnaq tunniunneqanngila?

1946-mi Savalimmiut Vestrigimut ilaanini pissutigalugu Danmark attavigivaa, naalagaaffeqatigiinnerlu unioneqarnermik tunngaveqarpoq. Isumaqatigiilluni aalajangersakkat malillugit Danmark Vestrigip iluani pissutsinut akuleruteqqusaanngilaq, taamaammat Vestrigip naalakkersuisui isumaqatigeqqaarlugit Vestrigip nunatai immikkuulersissinnaallugit. Taamaattumik Savalimmiut namminersulernissamik neqeroorfigineqaramik tamanna Vestrigimut atuuppoq, Kalaallit Nunaat ilanngullugu. Oqaraanni Kalaallit Nunaat tamatumuuna neqeroorfigineqanngitsoq tamanna naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinik unioqqutitsinerussagaluarpoq, Danmark Vestrigip iluani pissutsinik aalajangiisinnaatitaannginnami.

Taasititsineq naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malillugit pivoq, Danmarkip Vestrigillu ataqatigiinnerat pisussaaffiit taakku malimmassuk, taamaammallu aalajangerneqartut Danmarkip atorunnaarsissinnaanngilai.

Allamik assersuusiussagutta oqarsinnaavugut Danmarkimi qeqertaq Samsø Danmarkimit namminersulernissamik neqeroorfigineqaraluarpat allaassagaluartoq. Samsø Danmarkip naalagaaffiani ilaavoq, naalagaaffiillu iluani naalakkersuisut innuttani ajortumik pinissaanut pisinnaatitaapput. Samsømiut namminersulernissaq akuerisuugaluarpassuk naalagaaffiit innuttanut pisussaaffiinut tunngasunik aporfeqaratik aalajangersakkat piviusunngortissinnaassagaluarpaat, taamaaliorsinnaappullu naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malillugit innuttat naalagaaffimminut naalattussaammata. Vestrigip 1946-mi inissisimanera, aammalumi ullumi qanoq inissisimanera allarluinnaavoq, tassami danskit naalagaaffiata innuttaasunik taasititsinikkut Vestrigip namminersulernissaa pisussaaffiit malillugit akuerisimammassuk.

Danmarkip silattuaqilluni naalagaaffiit innuttanut pisussaatitaaffii malillugit iliuuseqarnissaata tungaanut utaqqiisaa Vestrig qanoq inissisimava?


1946-mi septembarip 14. tikillugu unionstraktaten naapertorlugu Vestrigip Danmark naalagaaffeqatigaa. 1946-mi Vestrig Danmarkilu isumaqatigiipput vestrigimiut taasineranni amerlanerussuteqartut kissaatigippassuk unionstraktaten atorunnaarsinneqassasoq. Isumaqatigiissut tamanna innuttaasut taasineranni septembarip 14.-ni 1946-mi pisumi akuerineqarpoq. Taamaammat Danmarkip naalagaaffia innuttanut pisussaatitaaffiit naapertorlugit pisussaatitaavoq isumaqatigiissut piviusunngortissallugu. Unionstraktatitoqaq atorunnaarsinneqartussanngorpoq. Tamannalu pissaaq isumaqatigiilluni aalajangersagaqarnikkut naalagaaffinnit akuusut tamarmik atortussanngortippassuk. Isumaqatigiissutip nutaap atuutilersinniarneqarnera sivisusinnaavoq, utaqqiisaalu isumaqatigiissutitoqaq atuuppoq.

Danmark Vestrigilu suli maannamut isumaqatigiissutip atuutilersinniarnerani utaqqinermiipput. Taamaattorli Danmark suli maannamut naalagaaffiit innuttanut pisussaatitaaffii unioqqutillugit Vestrigip iluani pissutsit akuleruffigisarpai. Tamanna sakkortunerpaamik pivoq Vestrigip inatsisartutuai 1946-mi sakkutuunik sioorasaarneqarlutik avissaartitaammata.


Tamatuma kinguneranik Vestrig suli maannamut naalakkersuisoqalinngilaq. Vestrigimiut, tassa kalaallit savalimmiormiullu, namminersulivinnissaq 1946-mili ajugaanikkut pissarsiarisaraluartik suli pinngilaat.


Naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii malillugit vestrigimiut namminersornissamut pisinnaatitaaffitsik sakkulersuullugu illersorsinnaatitaagaluarpaat. Taamaaliunngillat. Upperivaat naapertuutinngitsumik naqisimaneqarnertik ullut ilaanni naapertuilluarnermit ajugaaffigineqarumaartoq.


Danskit naalakkersuisuisa naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii unioqqutillugit politikkikkut ingerlatsinerata kingunerisaanik Vestrig ukiuni 72-ini naalakkersuisoqarsimanngilaq. Vestrigimiut 1946-mi septembarip 14.-ni naalagaaffittut namminersulivissimasutut ingerlalernissamut pisinnaatitaaffeqalersoq, nunarsuarmilu naalagaaffiit allat naleqqatigalugit inissisimasoq, suli maannamut naqisimaneqarluni pituttorsimavoq.

Nunat tamalaat akornanni ajornartorsiuteeraannaanngilaq. Ilami Vestrig nunarsuarmi naalagaaffiit annersaasa aqqaneq-aapparaat. Inui 100.000-init amerlanerupput, aningaasaqarnikkullu ineriartortitsinissamut periarfissat imaannaanngeqalutik. Vestrig naalagaaffiit Schweitz Singaporelu assigalugit ataasiinnaanngitsumik pisortatigoortumik oqaaseqarpoq, tamannalu aningaasaqarnikkut ineriartornermut akornutaasimanngilluinnarpoq.

1946-mi septemberip 14.-nilli ullut tamaasa Vestrig naalagaaffittut namminersortutut ingerlanissaq pisinnaatitaaffigisimavaa. Tamatuma suli atuutilersinneqannginnerannut peqqutit amerlaqaat, maannali utaqqineq naammaleqaaq.

Unittooqqanersuarmit tamatuminnga aniguiniaraanni nutaamik eqqarsarnissaq nutaanillu siunnersuuteqarnissaq pisariaqarpoq.

1946-mili pissutsit allanngorsimapput, tassami maanna vestrigimiut Kalaallit Nunaanniittut aamma taasisinnaatitaalernikuupput, taamaasillutillu Vestrigimi inatsisartut innuttaasut sinnerlugit katerittartut marluulernikuullutik.

Maanna Vestrigip sinniisui akornuserneqaratik ataatsimeersuarsinnaapput, ilaatigullu sammisaq peqatigiillutik soqutigisartik, piaarnerpaamik suliarineqartariaqartoq eqqartorsinnaalerpaat. Eqqartugassaq tassaavoq naalagaaffiit innuttanut pisussaaffii naapertorlugit danskit naalakkersuisuisa suliassaq 1946-mili suliassamisut aalajangiussartik piviusunngortissagaat, Vestrig Danmarkilu isumaqatigiilluni aalajangersakkamik pilersitsillutik unionstraktaten 1450-imi pilersinneqartoq atorunnaarsissagaat, taamaasillutillu Vestrig Danmarkilu avissaarlutik naalagaaffittut namminersortutut inissisimalissasut, taamatullu nunarsuarmi naalagaaffiit allat naleqqatigalugit ingerlalissallutik.

Zakarias Wang